Millisele kodule sobib maaküte?

Maasoojuspump sobib nii küttesüsteemi renoveerimiseks kui ka uusehitistele paigaldamiseks. Vajaliku energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna olemasolu. Üldiste reeglite järge peaks ühe ruutmeetri köetava pinna kohta paigaldama 3 maakollektorit ning ühe ruutmeetri köetava elamupinna kohta on vaja vähemalt 3,6 ruutmeetrit vaba krundipinda. Need on minimaalsed näitajad, mis peaks kindlasti olema täidetud selleks, et üldse oleks võimalik paigaldada hästitoimivat maakütte süsteemi.

Piirangud

Enne, kui maakütte rajamisele mõtlema hakatakse, tuleks arvestada teatud piirangutega selle küttesüsteemi paigaldamisel. Nimelt on horisontaalse kollektori suureks miinuseks see, et sellele on vaja üsnagi märkimisväärse suurusega maatükki. Alal, kuhu on paigaldatud horisontaalne kollektor, ei saa planeerida kõrghaljastust. Maa-ala, kuhu horisontaalne kollektor paigaldatud on, peaks olema haljasala, kust talviti lund ära ei lükata. Kuna lumekiht on suurepärane isolaator, aitab see maapinnases olevat soojusenergiat hoida.

Maakollektori paigaldust mõjutavad pinnase eripärad krundil. Need mõjutavad eeskätt paigaldatava maakollektori pikkust. Mida niiskem on maapind, seda vähem jooksvaid meetreid maakollektorit paigaldama peab. Näiteks kuiva liivapinnase puhul ei tasuks arvestada rohkem kui 10 vatti jooksva meetri kohta. Kui meil on aga tegemist äärmiselt niiske liivapinnasega, võib jooksva meetri pealt kätte saada lausa 20 vatti. Seega vahe võib olla lausa kahekordne. Seepärast on  alati hea konsulteerida ekspertidega enne kui maasoojuspump ning sellega seonduvad tööd ning materjalid tellitud saavad. Üldine reegel näeb ette, et 3 meetrit maakollektorit vajab ca 3,6 ruutmeetrit krundi pinda. Maakollektori jooksvate meetrite hulga arvestamisel tuleks arvesse võtta ka seda, mis pinnasega tegu on, vastavalt eelpool väljatoodud pinnase eripäradele.

Paigaldamine

Maasoojuspumba paigaldamine toimub mitmes etapis. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega üks kuni kolm tööpäeva. Siis paigaldatakse soojuspump. Järgmisel etapil ühendatakse soojuspump maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse kollektor ja küttesüsteem vedelikuga. Kõige lõpuks tehakse elektrilised ühendused ja seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd. Soojuspumba ja maakollektori paigaldamine ja seadistamine võtab tavaliselt aega 3 – 5 tööpäeva.

Maakollektori torustiku paigaldamiseks peab olema tehtud tööjoonis. See tagab hiljem vajaliku teabe torustiku paiknemise kohta maapinnas. See on ka oluline siis, kui soovitakse peale maakütte paigaldamist krundile ka haljastust lisada. Kollektori paigaldamisel tuleb kasutada spetsiaalselt selleks otstarbeks ettenähtud plastiktorusid, mis tuleb paigaldada 1 meetri sügavusele ning üksteisest vähemalt 1 meetri kaugusele.  Oluline on jälgida ka, et ühe kontuuri pikkus ei ületaks 400 meetrit ning juhul, kui neid paigaldatakse mitu, peavad olema nende vahele paigaldatud vooluhulka reguleerivad ventiilid.  Juhul kui torude vahet ei ole võimalik teha vähemalt ühe meetri kaugust, siis tuleb torud isoleerida kummiisolatsiooniga ja ümbritseda kõva koorikuga. Väga tähtis on, et torude ühendamiseks kasutatakse keevismuhvi, mitte keermemuhvi, et vältida suure surve all võimalikku leket.

Kõiki neid nõudeid aitab jälgida loomulikult maaküttega tegeleva firma esindaja ning seega tagab võimalikest parima tulemuse. Maakütte paigaldamise tööd ei tohiks selle keerukuse tõttu kindlasti ise ette võtta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga